Lõputööde kaitsmisest

Lugege palun kindlasti läbi dekaani korraldus, mis kehtestas lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise korra infotehnoloogia teaduskonnas. Kaitsmise kohta on paragrahv 6.

Lugege palun lõputööde hindamiskriteeriumeid ja arvestage neid palun ka ettekande tegemisel.

Kaitsmisega on täiesti reaalne töö lõpphinnet ühe hindepunkti võrra üles või alla liigutada (nt kolme asemel neli või viie asemel neli).

1 Bakalaureusetöö kaitsmise protseduur

Bakalaureusetööd ei retsenseerita. Juhendaja kirjutab selle töö kohta arvamuse. Seda suurem roll on arusaamisel, mida peate oma ettekandega kaitsmiskomisjonis tekitama ning esmamuljel, mida seda tehes jätate. Võimalik, et komisjoni siseselt on määratud üks komisjoni liige, kes on eelnevalt Teie tööga veidi tutvunud ja oskab seega küsida ka sisukamaid küsimusi.

Kaitsmise protseduur on järgmine.

  1. Te teete ettekande, komisjoni liikmed kuulavad Teid ja lehitsevad Teie tööd. Enne seda on vähemalt üks komisjoni liige tööga veidi põhjalikumalt tutvunud.
  2. Seejärel loetakse ette juhendaja arvamus. Kui juhendaja on komisjonis või kaitsmisele kaasa elamas, siis teeb seda juhendaja. Kui ei, siis teeb seda mõni komisjoni liige.
  3. Kui juhendajal on küsimusi, siis peate neile vastama.
  4. Kõige lõpuks esitavad komisjoni liikmed Teile küsimusi (tavaliselt 2-4 küsimust).

Tagasi algusesse

2 Magistritöö kaitsmise protseduur

Magistritööd retsenseeritakse. Retsensendi leidmise viis (juhendaja ise otsib vs. kõik tööd kogutakse kokku ja määratakse õppekava juhi poolt) sõltub erialast.

Kaitsmise protseduur on järgmine.

  1. Te teete ettekande, komisjoni liikmed kuulavad Teid ja lehitsevad Teie tööd.
  2. Seejärel loetakse ette juhendaja arvamus. Kui juhendaja on komisjonis või kaitsmisele kaasa elamas, siis teeb seda juhendaja. Kui ei, siis teeb seda mõni komisjoni liige. Kui juhendajal on küsimusi, siis peate neile vastama.
  3. Seejärel loetakse ette retsensendi arvamus ning küsimused ja Te peate retsensendi küsimustele vastama. Kui retsensent on komisjonis või kaitsmisele kaasa elamas, siis teeb seda retsensent. Kui ei, siis teeb seda mõni komisjoni liige.
  4. Kõige lõpuks esitavad komisjoni liikmed Teile küsimusi - tüüpiliselt saavad komisjoni liikmed järgemööda sõna ja igaüks esitab küsimuse.

Tagasi algusesse

3 Kaitsekõne ja selleks valmistumine

Kaitsmise pikkus, detailne korraldus ja kaitsekõneks ettenähtud aeg sõltuvad õppesuunast ja õppetasemest ning selle kohta jagab infot õppekava juht või tema abi (tavaliselt moodle.taltech.ee keskkonna kaudu, kuhu lõputöö üles panete).

Peale kõigi tööde laekumist (mis on hilinejate tõttu tavaliselt mõned päevad hiljem kui ametlikult ettenähtud esitamise tähtaeg) pannakse paika kaitsmiste ajakava. Kaitsmised on üldjuhul avalikud ning kinnised kaitsmised on ajakavas eraldi tähistatud. Kui Te ei kaitse esimesel päeval, siis soovitan mõnel eelneval päeval mõnda kaitsmise sessiooni vaadata.

3.1 Ülesehitus

Esimesel slaidil peaks olema Teie töö tiitellehel olev info (pealkiri, Teie nimi, juhendaja nimi + teaduskraad, töö tüüp).

Teisel slaidil peaks olema ettekande struktuur (punkt-punktilt kirjas, millest plaanite ettekandes rääkida).

Järgmisel slaidil võiksid olla sõnastatud Teie töö eesmärgid/põhitulemused.

Kui olete töö tulemusena loonud mõistekaarte/valdkonnamudeleid, siis oleks vähemalt ühe nende näitamine ettekandes hea mõte. Ühtlasi tuleks kaardil olevaid mõisteid ja nende seost Teie tööga lühidalt kommenteerida.

Kuna ettekande aeg on piiratud, siis ei jõua Te kõigist tulemustest detailselt rääkida. Ärge koormake oma esitust liiga üle. Rääkige vähematest asjadest, aga huvitavalt ja meeldejäävalt. Tuleb tutvustada põhitulemusi. Detailidesse saab minna väga valikuliselt. Lõputöö kaitsmise ettekanne on natukene nagu müügitöö. Ettekandja on müüja, kaitsmiskomisjon on võimalik ostja, kelle maksevahendiks on hinded.

Kui töö sisaldas põhitulemusena infosüsteemi/andmebaasi projekteerimist, siis proovige ettekandesse mahutada sealt vähemalt üks diagramm e skeem (kasutusjuhtude diagramm e kasutusmallide skeem, andmemudel, seisundidiagramm). Lisage selline, mis on Teie hinnangul kõige sisukam.

Eelviimasel slaidil tuleks uuesti üle korrata põhitulemused ja viidata mõnele huvitavale edasisele uurimissuunale. Samuti tuleks paari lausega üle rõhutada, kellele on Teie töö tulemused kasulikud.

Soovi korral võite kõige lõppu lisada slaidi, kus tänate kuulajaid/vaatajaid tähelepanu eest (näiteks "Tänan tähelepanu eest!"). Ettekanne lõpus võiksite ka tänada neid, kes lõputöö valmimisele kaasa aitasid (vabatahtlik; sõltub sellest kas on taolisi osapooli ja peate neid tänu vääriliseks).

Kui olete teinud valmis töötava tarkvara (või ka näiteks interaktiivse prototüübi) ja see on Teie töö põhitulemus, siis peaksite seda kindlasti demonstreerima. Samas ei saa kunagi välistada, et just Teie ettekande ajal katkeb võrguühendus või juhtub midagi serveriga, kus on Teie tarkvara või arvutiga, milles ettekannet teete. Soovitan teha demonstreerimiseks video, mida saate ettekande tegemisel ette näidata ja kõrvalt kommenteerida. See võib kaitsta tehniliste probleemide eest ja teisalt võimaldab täpselt kindlaks määrata kui palju demonstratsioon aega võtab. Ühel minu juhendataval juhtus Teamsis kaitsmisel nii, et vahetult enne kaitsmise algust tekkis arvutis probleem. Lõpuks ei jäänud tal midagi muud üle, kui ta pidi kaitsekõne esitama nutitelefoni kaudu ning ekraanil vahetas slaide kaitsmiskomisjoni juht. Õnneks oli juhendatav teinud demonstratsiooni kohta video ja seetõttu ei jäänud demonstratsioon ette näitamata.

Kui teete demonstratsiooni otse, siis pange slaidikomplekti lõppu varuks mõned ekraanipildid oma loodud tarkvarast. Kui kõik läheb hästi, siis ei pea Te ettekande tegemisel neid kasutama. Kui tekib probleeme, siis saate nende abil oma tulemusi lühidalt tutvustada.

Mõelge võimalikele küsimustele, mida Teie arvates võib kaitsmiskomisjon Teilt küsida. Võite sellisele küsimusele vastamiseks luua eraldi slaidi. Ettekande ajal Te seda ei näita. Kuid kui kaitsmiskomisjon peaks sellise küsimuse esitama, on Teil võimalik vastamisel see slaid ette võtta.

Kindlasti tehke eraldi slaid(id) iga küsimuse kohta, mille on esitanud retsensent või juhendaja. Neid slaide kaitsekõne ajal ei näidata. Näitate alles siis, kui on aeg küsimustele vastata. Kui see mahub ühele slaidile, siis kirjutage kõigepealt küsimus ja sinna alla vastus. Kui ei mahu ühele slaidlile, siis esimesel slaidil oleks küsimus ja teisel vastus. Küsimuste kirjutamine slaididele aitab kaitsmisel aega kokku hoida, sest ei pea hakkama küsimust eraldi ette lugema - igaüks saab ise lugeda. Pika tekstilõigu asemel võib sageli parem vastus olla näiteks joonis, mida saate sõnaliselt kõrvalt kommenteerida. Mitu küsimust/vastust ühel slaidil koormab slaidi infoga liiga üle ja seda tuleks vältida.

Kui retsensendi või juhendaja arvamuses on osutatud eksimustele töös (näiteks diagrammilt e skeemilt on midagi puudu või lähtekoodis või töö tekstilise osa lauses on viga), siis iga sellise tähelepaneku kohta tehke eraldi slaid, kus näitate, kuidas on õigesti. Võimalusel üritage neid slaide näidata (isegi kui retsensent/komisjon seda otse ei küsi).

Kaitsmisel on kindlaks määratud pikkus, aja ületamist üritatakse komisjoni poolt vältida. Iga minut on arvel ja iga minut, mis kulub kohmitsemisele või kokutamisele, mitte oma töö headest ja halbadest külgedest rääkimisele, on asjatult kaotatud aeg.

3.2 Vormistus

Kaitsmise slaidide vormi ei ole juhenditega kehtestatud. Kindla peale minek on kasutada slaidipõhjana Tallinna Tehnikaülikooli ametlikku slaidipõhja. Selle kasutamine ei ole kohustuslik! Kui kasutate, siis soovitav on suurendada pealkirjade ja sisu fondi suurust. Kaitsmiskomisjoni liikmed ja muud kaitsmise vaatajad peavad Teie esitlust hästi lugeda nägema.

Siia on pandud kirja mõned tüüpvead slaidiesitlustes. Siin on pistikprogramm (kasutamine omal vastutusel) mõnede nende vigade otsimiseks MS Powerpoint slaidiesitlustest.

Ärge kasutage slaididel liiga väikest teksti suurust.

Kasutage tekstis rõhkude asetamiseks erinevaid värve, kursiivi, rasvast teksti, kuid tehke seda mõõdukalt - ärge kasutage liiga palju erinevaid värve ja liiga eredaid/agressiivseid värve. Tõstke slaididel olevates lausetes kõige olulisemad mõisted rasvaselt või kursiivi kasutades esile.

Olge kujunduse ja vormistuse osas järjekindel. Pöörake ka tähelepanu punktide kasutusele - jälgige, et slaididel olevate märksõnade või lausete puhul oleks punktide kasutus ühtlane ja ühetaoline (soovitused).

Soovitan iga slaidi korral (välja arvatud tiitelslaid) näidata jaluses slaidi järjekorranumbrit ja slaidide koguarvu. See annab ettekandjale (ja ka vaatajale) infot, kui suur osa ettekandest on läbi ja kui palju on veel ees.

Tehke oma ettekandest ka pdf fail. Kui mingil põhjusel PowerPointi slaidid ei tööta või ei tee seda korrektselt, siis saate kasutada pdf faili. Näiteks minul on juhtunud, et slaidide näitamisel kadusid ära slaididel olevad illustratsioonid. Mina kasutan pdf failide tegemiseks vahendit PrimoPdf ja julgen seda soovitada.

3.3 Esitus

Mart Kolditsa avaliku esinemise algkoolitus. Vaadata saavad need, kellel on Tallinna Tehnikaülikooli Uni-ID. Soovitan väga!

Tavaliselt kulub ühe slaidi rääkimiseks vähemalt üks minut. Üle etteantud aja rääkimist peetakse väga halvaks tooniks. Komisjoni esimees peab Teie sõnavõtu katkestama ja see ei jäta head muljet. Seega proovige kindlasti varem ettekande esitamine läbi ja veenduge, et mahute aega. Pange ettekandes paika kontrollajad (näiteks esimesed neli slaidi räägin ära viie minutiga) ja üritage igal juhul sellest kinni pidada. Võite ettekande ajal enda ette lauale käekella/mobiili panna, et aega jälgida. Mobiili helina funktsioon lülitage loomulikult välja, et keegi ettekannet ootamatu helistamisega ei häiriks.

Proovige ettekande tegemine läbi oma tuttavate ees. Nii saate harjutada kuulajaskonna ees esinemist. Samuti võib proovida peegli ees esineda. Nii saate ennast jälgida.

Ettekande tegemisel ärge lugege teksti paberilt maha, vaid katsuge rääkida vabalt ja peast! Ärge rääkige liiga vaikse häälega. Ebakindel esitus võib muidu heast tööst jätta halva mulje. Olen näinud, kuidas see on hindele halvasti mõjunud. Probleem on selles, et kehva esituse peale ei saa komisjon ka peale ettekannet aru, millest esitletud töö räägib, miks see on oluline, mida esitletud tarkvara teeb, mida ei tee ja kuidas see tarkvara tehti.

Mõelge mõttes valmis vastus küsimusele, kuidas antud töö tulemus võimaldaks saada ärilist (käegakatsutavat, rahas mõõdetavat) kasu ning kellele on see töö mõeldud. Küsimused võivad meelega olla veidi provokatiivsed, et näha, kuidas kaitsja reageerib.

Tehtud vigu tuleb tunnistada. Kui veale on osutatu retsensioonis või olete avastanud selle peale töö esitamist, siis oleks hea teha parandusega slaid, mida võimalusel/vajadusel näidata. Provokatiivsele küsimusele vastates on oluline jääda viisakaks, küsijat austavaks, kuid samas ka põhjendatult enesekindlaks, kui olete teinud head tööd.

Üle võrgu kaitsmisest:

Kohapeal kaitsmisest:

Tagasi algusesse

Back to homepage