Järgneval skeemil on esitatud tähtsamate programmeerimiskeelte ajalooline arng - millal nad tekkisid, millised keeled mõjutasid nende loomist ja milliseid keeli nemad omakorda mõjustasid. Arvatakse, et seni on loodud umbes 2500 inimese jaoks mõeldud programmeerimiskeelt, s.t. sellist, mida kasutatakse inimese poolt arvuti töö juhtimiseks.
Kuid lisaks nendele on veel väga palju keeli ja protokolle, mida
arvutisüsteemi eri osad kasutavad omavahelises vestluses; selline keel
on näiteks Postscript - keel, mida kasutatakse paljudes printerites.
Kuigi Postscript on Türing-täielik programmeerimiskeel (s.t. selles
saab programmeerida iga programmi), ei koosta Postscript-programme
tavaliselt inimesed - seda teeb arvuti Postscript driver. Kuid
selliseid mitte-inimlikke keeli on vist isegi rohkem kui inimlikke
(näiteks kõik driverid, protokollid jne on ju
programmeerimiskeeled - nende abil juhitakse mingi seadme või arvuti
tööd).
Loomulikult on sellel skeemil vaid murdosa kõigist seniloodud ca
2500-st keelest, kuid ka see väga piiratud ülevaade peaks näitama, kui
kiiresti ja kui erinevaid keeli on kogu programmeerimiskeelte lühikese,
ca 40-aastase ajaloo jooksul loodud. Ei ole mingit alust oletada, et
see arng peatuks, s.t. kui keegi nüiteks paari aasta pärast tahaks
uuesti joonistada sellist skeemi, tuleb juurde palju uusi ja huvitavaid
keeli (näiteks aastal 2007 on tulnud Curl, Silverlight,
D, Groovy, Boo, Comega, Nice ...); vt. ka teist analoogilist
ülevaadet.